Tsirkus

Uus tsirkus ehk cirque nouveau sai alguse 1970. aastatel Prantsusmaal. Klassikalisest tsirkusest eristab seda mitu põhimõttelist tunnust. Kui tavapäraselt on programm jagatud fikseeritud kestusega üksiknumbriteks, siis uue tsirkuse puhul peab etendus moodustama ühtse ning pideva terviku, kaasates lisaks tsirkuse väljendusvahenditele ka muu audiovisuaalse meedia. Kaua aega muutumatuna püsinud meelelahutusžanr nihkus justkui sammukese lähemale performance’ile. Ja veel – cirque nouveau esilekerkimise perioodil läksid läänes üha häälekamaks loomaõiguslased; uue tsirkuse kavas trikitavaid elevante jms enam näha ei saa.

– sirp 2008 link

Kaasaegne tsirkus on kindlasti rahvusvaheline kunstivorm, mitte rahvuslik. Ta muutub ajas, olemata 10 aasta pärast see, mis ta oli 10 aasta eest. Kaasaegsele tsirkusele on omane innovaatilisus nii sisus kui vormis. Etendused sünnivad partnerluses muusiku, koreograafi, miimi või näitlejaga. Võib näha väga põnevaid tehnilisi lahendusi aparaatide näol, mis ilmselt konkureeriksid leiutajateküla võistlusel. Etenduse loojaks, lavastajaks on tihti laval olev artist või artistide grupp. Miks on see nii? Sellepärast, et etendus sünnib läbi artisti/de isiksuse, kelle eneseväljenduseks ja loominguks ongi etendus.

link

mets

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga


*

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.